Saturday, January 17, 2009

Austraalia

Tere taas!

Olen nüüd juba mõni aeg reisilt tagasi ja teen väikese kokkuvõtte koos piltidega. Kõigepealt lendasime kaks ööpäeva Sydney'sse. See on ilus puhas linn. Suurte pilvelõhkujatega linn. Sadamaümbrus oli päris melukas.



Edasi laenutasime karavanelamu, mis seal väga levinud on, ja hakkasime Sydney'st Brisbane poole sõitma ehk siis mööda idarannikut põhja poole. See osa reisist oli planeeritud puhkamiseks ning reisikava ei olnud nii tihe vaid pigem puhkasime ja käisime rannas. See oli täiesti õige koht rannapuhkuseks, sest seal olid meeletult ilusad helesinised ja suurte lainetega surfirannad. Leidsime isegi rannast ühe väiksema surfilaua, millega harjutasime sealset kõige menukamat spordiala (See ei olnud selline, kus sa püsti seisad, vaid selline, kus sa oled kõhuli peal). Päike oli seal meeletult tugev (osooniaugud) ja igal tänavanurgal võis kohata nahavähi kliinikut. Seega kulus meil kõvasti päikesekreemi. See oligi mu esimene lõunamaareis, kus ma ära ei põlenud. Lisaks kliinikutele oli ka igal tänaval smuutibaar või jäätisekohvik. Kui keegi tahab öelda, et Läti teeb häid jäätiseid, siis pärast Austraalias käimist on see arvamus küll meelest läind. Enamasti oli seal vähemalt 20 eri maitset (-60). Näiteks rocky road (šokolaadijäätis vahukommide, kookose ja turkish delight'iga), hokey pokey (meejäätis erilise meemaiustuse tükkidega), peanutbutter & chocolate (pähklivõi ja šokolaad) jne. Ka näiteks arbuusi-, mango- või kiivi koorejäätis. Igal juhul oli esimene nädalake väga nauditav. Teel sõitsime läbi väikestest sadamalinnadest, mis tänu algavale puhkusele rahvast täis olid. Meenutasid nad natuke Kodus ja Võõrsil toimumispaika ja isegi samasuguseid koolivorme nägime. Nüüd natuke pilte.







Cape Byron (idapoolseim tipp)




Cape Byron


Nädalakese pärast jõudsime Brisbane'i. See on väga multikultuurne linn, kus elab palju jaapanlasi, korealasi ja teisi selle kandi rahvaid. Tänavad on rahvast täis. Brisbanest leidsin ka reisi esimese helmepoe, kus olid ainult helmed. Väikeseid sektsioone leidsin ka varem kunstipoodidest. Mõned pildid ka sellest.



Järgmisel päeval (21.detsember, minu sünnipäev) lendasime Alice Springs'i, mis asub sisemaal ja on üks suurimaid linnu Austraalia kõrbetes. Seal oli +38 kraadi. Läksime sinna selleks, et näha imelist maailma suurimat (ühes tükis) kivi: Uluru'd ehk Ayer's Rock'i.Järgnevalt mõned pildid sellest. Veetsime seal kaks päeva. Uluru asub Alice Springs'ist u. 500 km kaugusel. Lisateave: Seal kandis on aborigeene kõige rohkem ja nende kultuuri arendatakse samuti seal kandis kõige enam.


Maalingud Ulurul.
Uluru


Kata Tjuta oli kunagi veel suurem, kui Uluru (u. 9 korda), aga see on nüüdseks murenenud.





Edasi lendasime kahe päeva pärast Adelaide'i, et alustada karavaniga sõitu mööda lõunarannikut (Great Ocean Road) Melbourn'i. Ka seal olid ilusad rannad ning lisaks veel viinamarjaistandused (kuulsaim nt. Barossa Valley) ja ka koopad ja muud säärased kivimoodustised rannikul (nt. 12 Apostlit, mis olid kunagi poolsaatrte tipud, kuid nüüd on nende ühendus tuhandete aastate jooksul ära kulutatud ja nendest on jäänud järgi "apostlid" ranniku lähedal, mis pole maismaaga seotud.) Ka seal olime umbes nädalakese.








Albiino ja tavaline känguru.

Koaala
Emu


















Melbourne oli samasugune suurlinn nagu teised, kuid rohkem oli seal huvitavat arhitektuuri ja kunsti. Kahjuks pilte mul sellest peigast eriti ei ole. Igaljuhul läksime me praamiga Melbourne'st Tasmaaniasse, kus viibisime kolm päeva. Tasmaaniat kutsutakse Austraalias veidi narrivalt vanurite saareks, sest seal elab tõesti palju pensionäre, aga Tasmaania on eelkõige väga puutumata loodusega ja väga omanäoline paik maailmas. Seal elab väga ohustatud liik Tasmaania kurat, mis on endeemne Tasmaaniale. Nägime neid ka ühes loomapargis. Käisime veel Gordoni jõe kruiisil, kus väidetavalt on kõige puhtam õhk maailmas. Seal asuvad parasvöötme liigirikkad vihmametsad.







Sarah Island, koht kuhu viidi kurjategijaid paar sajandit tagasi Inglismaalt. See oli umbes nii asustamata paik nagu praegu Antarktika. Tingimused olid äärmiselt karmid.

Vombat
Tasmaania kurat







31. detsembril lendasime Uus- Meremaale, aga sellest kirjutan mõni teine kord. Olen seda postitust teinud juba 3 nädalat järgemööda. Piltide lisamine võtab niiii kaua aega. Kui küsimusi tekib, siis küsige aga!