Niisiis veidi juttu järgmisest kahest paarist, mis oksüdeeritud said. Luban, et ei hakka nii massiliselt postitama siia, lihtsalt palju poolikuid töid on valmis saanud või pildile püütud ja homsest hakkab ju kool. Ega seda eriti ei oota, aga mis teha. Tegelikult on mõnus, kui on oma blogi, sest siia võib kirjutada nii palju, kui ise tahan. Aga nüüd ehetest.
Esiteks kõrvarõngad hõbetatud traadist ja lasuriidist, mis valmisid juba jaanuaris ning esimese oksüdeerumise tegid veebruaris, aga lõplikult valmis (loodame) ehk teise oksüdeerumise läbisid nüüd.
Kui ma neid esimest korda oksüdeerisin, siis jäi see kuidagi ebaühtlane ja mulle tundus, et see must kiht nagu koorus veidi. Pealegi jäi tulemus pruun, mis aravatavasti oli tingitud sellest, et kasutasin vaid ühte muna.
Täna kasutasin kahte muna. Karbist välja võttes olid nad hästi tume pruunid.
Siis pesin ühe kõrvarõnga ära, hõõrudes seda tugevalt ja korralikult. Traat muutus hallimaks, pealt jäi üsna poleeritud ja läikiv. Pildil vasakul pestud kõrvarõngas ja paremal pesemata. Taustaks algne traat.
Ja siin lõpptulemus.
Teiseks tegin eile üle pika aja messingust lihtsad kõrvarõngad. Kui teisi ehteid oksüdeerima hakkasin, siis mõtlesin, et huvitav, kas messing ka nii oksüdeerub. Sellest pole nagu kuskil räägitud. Aga oksüdeeruski. Alguses olid kõrvarõngad hallikad.
Pestes muutusid jälle messingukarva, ainult et nüüd on nad tumedamad. Ja aitäh, Mdm B'le, kellelt ma need konksud sain.
Kahju, et ma ei oska klikkitavaid pilte panna.
Nende kõrvarõngaste raami tegin juba ammu, aga siis jäi ideedest väheks ja ei teadnud, mida sinna siise põimida. Siis mõtlesin, et võiks ju hoopis midagi riputada. Kasutasin erinevat tooni siniseid (enamik on FP) klaashelmeid. Ise olen tulemusega päris rahul.
ning oleme jõudnud lillasse märtsi:
Loodetavasti kirjutan siia varsti jälle.
